| Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks? |
|
|
|
|
|
|
| |
| ... > Tänavu möödub 30 aastat esimesest Saaremaa rallist |
 |
Tänavu möödub 30 aastat esimesest Saaremaa rallist
 Tänavu möödub 30 aastat esimesest Saaremaa rallist ning 60 aastat Tehumardi lahingust, mille järgi sai nime esimene 1974. aasta 24. novembril Saaremaal peetud autoralli.
Tegemist oli rahvaralliga ning nimetuseks Tehumardi-74. Ralli korraldamise idee autor ja eestvedaja oli autotranspordibaasi nr. 11 ALMAVÜ algorganisatsioon eesotsas Slavik Bõstrovi ja Aleksander Tiidusega.
"Seitsmekümnendatel sõideti Rameto rahvarallit, mille üks etapp toimus Saaremaal," räägib Saaremaa ralli korralduses algusest saadik tegev Aarne Brokmann. "Siis tuligi meestel mõte, et saarlased võiksid ju ise oma võidusõidu korraldada."
Esimese ralli pikkus oli 354 kilomeetrit, lisakatseteks vigursõit, slaalom, granaadivise ja rattavahetus aja peale. Alustas rallit 50, lõpetas 48 meeskonda. Esimese ralli võitsid Toonart Rääsk ja Urmas Silm autol VAZ 2101.
"See võistlus oli tolle aja mõistes rahvaralli ja sportliku autoralli hübriid," selgitab Rääsk. "Lisaks rattavahetustele ja vigursõitudele läbiti aja peale teatud teelõigud. Tollane ralli oli üritatud teha üsna progressivne ja võin öelda, et see oli hea sõit," meenutab esimese Saaremaal peetud ralli võitja.
Esimese sportrallini jõuti Saaremaal 1975. aasta 17.-18. detsembril. "See oli läbi aegade Saaremaa pikim ralli, pikkusega 907,5 kilomeetrit," märgib Brokmann. Sealhulgas oli kiiruskatseid sõiduautodele 101,1 ja veoautodele 48,1 km.
Esimese sportralli võitsid Volgal Valter Hännikainen - Meinhard Paas spordiklubist Tempo. Kolmekümnest sõiduautost lõpetas 12. Veoautodel olid kiireimad Arno Maidla - Raivo Kolk Tallinna Autovedudest, Saaremaa mehed Vello Õunpuu - Ivo Vaher olid teised. 48-st startinud veoautost lõpetas ralli 18.
VAZ 2101 baasil ehitatud võistlusautol sõitnud Toonart Rääsk tuli sportlikul rallil esimeseks 1976. aastal. Sel aastal pakkusid Saaremaal esmakordselt konkurentsi ka Läti sõitjad.
"Kui tihe konkurents tollal oli, seda on raske öelda. Esimestel võistlustel see väga tihe ei olnud, kuid sportlikel rallidel oli konkurents kõvem. Siiski ei saa neid rallisid üks-üheselt võrrelda," ütleb Toonart Rääsk.
"Kindlapeale oli tol ajal kohal enamik Eesti sõitjaid, nii rahvarallil kui ka sportlikul rallil," sõnab Rääsk. "Järgmistel rallidel oli eliit aga rajal. Toonaseks põhirivaaliks võib kindlasti pidada Vello Õunpuud," lisab Rääsk. Saaremaa mees Vello Õunpuu tuli koos Ivo Vaheriga 1977. aastal esmakordselt ka ralli võitjaks.
Algaastatel peeti kaks rallit aastas, üks rahvaralli või veoautoralli, teine sõiduautoralli. Üldse peeti kolm rahvarallit ja neli sportlikku rallit, kus osalesid ainult veoautod.
1970-ndatel aastatel peetud sportrallisid tänapäevaste võistlustega kõrvutades leiab Rääsk, et esimesed sõidud nõudsid võistlejailt märksa enam füüsilist ettevalmistust. "Tollased rallid olid märksa raskemad. Etapid olid nii pikad, et mitmetel sõitudel tehti legende katselt-katsele liikumiseks. Ka autod olid siis palju raskemini juhitavad ja ohtlikumad. Rallisõit nõudis tõsist pingutust, kuna trass oli pikk ning sageli sõideti ka öösel," meenutab 19-aastaselt 1975. aastal sportrallidel osalemisega algust teinud Toonart Rääsk.
Saaremaa ralli populaarsus kasvas aasta-aastalt
Saaremaa ralli esimesed väliskülalised olid seitsmekümnendate lõpus lätlased, mõni aasta hiljem ka leedukad. 1981. aastal oli osalejaid ka Venemaalt. Kaugeim rallipaar on Saaremaale tulnud Vladivostokist, kui 1989. aastal startisid Suhhatsov ja Gontshanõi.
1980-ndate keskpaigas osales Saaremaa rallil tehasesõitjaid AZLK ja VAZ tehastest. "Saaremaal nad Eesti paremiku vastu ei saanud," lausub Aarne Brokmann. "Vologda mehed võtsid tihtipeale osa. Ega nad suuremad asjad sõidumehed olnud, autosid lõhkusid kõvasti. Järgmisel aastal olid aga uutega jälle kohal."
Eesti paremikust ei ole Brokmanni andmetel Saaremaal startinud vaid Vallo Soots - Toomas Putmaker. Saaremaa enda tugevamate sõitjate nimistu algab kindlasti ralli kolmekordse võitja Vello Õunpuuga. Vambola Rand kuulus Eesti kolme tugevama hulka standardklassides. Tugev sõitja oli Vello Salong. "Parematel aegadel oli Saaremaalt väljas seitse-kaheksa sõidu- ja veoautot," sõnab Brokmann.
Alates 1993. aastast on Saaremaal peetud autorallit peetud rahvusvahelise võistlusena ning uue nimega, Tehumardi rallist sai Saaremaa ralli. Sellest aastast alates on osavõtjate hulgas ka Soome rallisõitjad. Saaremaa teedel on kihutanud Sebastian Lindholm - Pertti Lahtinen ja naiste maailmameister Eija Jurvanen. Neist esimene võitis ralli 1995 ja 1996 aastal ja teine 1993 aastal.
Raja koostamine on muutunud keerulisemaks
Brokmann räägib, et võistluse algusaastatel oli raja koostamine palju lihtsam. "Tegin seal, kus tahtsin. Polnud vaja kooskõlastada ega miskit. Kui uutmisaeg algas, oli ses suhtes kõige raskem, igaüks ajas oma õigust taga. Nüüd on jälle lihtsamaks läinud. Tean juba, kus võib rada teha, kus mitte. Omanikuga tuleb lihtsalt kokku leppida."
Ka Saaremaa ralli korraldajad pidid arvestama NL raketibaaside ja muude sõjaliste rajatistega, kuid olukord polnud siiski nii hull kui Põhja-Eestis. "Sõjaväelastega sai kokku leppida. Kihelkonna kandis läks rada mitmel korral sõjaväeosa ukse alt läbi. Ralli ajal võis sealt sõita, trenni ei tohtinud teha."
Saaremaa on tuntud sirgete teede poolest, mistõttu tuleb kiiruskatse koostamiseks hulga vaeva näha. "Kurvilisi teid annab otsida," teab Brokmann.
Toonart Rääsk kiidab Saaremaa rallide katsevalikut. "Kiiruskatseteks kasutatud teed olid algusaastail head ja on seda ka täna," kinnitab ta ja möönab, et seda juhul, kui lund maha ei tule. "Katsed on suuresti samaks jäänud - need on jätkuvalt kitsad ja huvitavad," leiab vahelduva eduga kuni 1992. aastani oma lõbuks rallidel osalenud Rääsk.
"Nüüd on Saaremaal palju üritusi, kuid varasematel aastatel oli see üle saaremaaline pidupäev. Ralli lõpetamine oli siis auasi," lisab Rääsk.
Kuni 1995. aastani oli ralli korraldamise põhiraskus Saaremaa Autobaasil (Autotranspordibaas nr. 11). Aastail 1996-1998 korraldas võistluse Lions Club Sõrve ja kahel järgneval aastal Kogula Auto-Moto Klubi.
Kuigi Saaremaa ralli on üle elanud keerulisi aegu, on võistluse korraldus alati kiidusõnu pälvinud. Ralli heas kordaminekus algaastail ja populaarsuse kasvus on suuri teeneid org. komitee esimeestel Martin Truul (1974-1980), Laine Tarvisel (1981-1984) ja Jüri Põllul (1985-1987) ning peakohtunikel Juhan Filatovil ja Slavik Bõstrovil (1979-1995). Tema tööd jätkas edukalt Üllar Seeman.
Läbi aegade on korraldajatele nõu ja jõuga abiks olnud ka Urve Nõmmiste, Helvi Merirand, Valdi Odar, Meelis Arumeel, Juhan Mänd, Margus Mesipuu ja paljud teised rallientusiastid mandrimaalt.
|
|
|
|
| Otsing | Sisukord
| Reklaam | Kontaktinfo
