Kliki siia Kliki siia
Kas MM-sarja uus punktiarvestus teeb rallid põnevamaks?
Vasta | Tulemus
Saada teade
Partnerid
www.veoautodevaruosad.com
Kliki siia
Kliki siia
Kliki siia
Kliki siia
Kliki siia
Kliki siia
Kliki siia
Kliki siia
Kliki siia
Kliki siia
Kliki siia
Kliki siia
Kliki siia
rallifotod.eu
 
 
 
Aivar Ojaperv
19. september 2006 13:26
Loe kommentaare (16)
Trüki lehekülg

Viimane veokaetapp Tääksis tõi osalejate rekordi

 Foto: Pille Russi45 võistlejat veoautokrossi meistrisarja osavõistlusel on ilmselt iseseisva Eesti rekord – 16. september ja 2006. aasta Eesti meistrivõistluste kaheksas etapp Tääksis tuleb seega meelde jätta.

Oma panuse rekordi sündi andsid lätlased, kes tegid Tääksi tõelise dessandi, tuues stardijoonele 12 autot. Tõsi, kaks neist piirdusid kontrollsõiduga ja veel üks lagunes esimese poolfinaali esimestel ringidel, kuid see ei muutnud asja.

Veoautosid GAZ 51/52 kogunes stardijoonele 17, sealhulgas 5 külalist Lätist. Potensialsetest osalejatest jäid rajaserva vaid katkise käeluuga Kuido Klooren ja katkise väntvõlliga lätlane Ainars Stasko.

Esimest korda nähti Eestimaal sõitmas lõunanaabreid Kristaps Eglitist ja Aldis Kilkutsit. Andris Jurcins on ka juba korra varem (kevadel Tapal) eestlastele konkurentsi pakkunud. Bruno Leimanise ning Raivis Lokmanise osalemine Eesti autokrossidel pole teatavasti enam mingi uudis.

Paari sõna kommentaariks väärib Aldis Kilkuts – läti versioon "veokavanaisast". Kuigi mees jäi lõpetanutest viimaseks, oli ta raja servas parajaks kõneaineks. Esiteks oma välimuse tõttu – mõnusalt ehe vananev hipi. Teiseks asjaolu, et tema võistlusauto sõitis veel mullu Eestis (viimati Leho Laidveri juhtimisel; auto 51-e kabiin on aga vahetatud 52-e vastu). Ja kolmandaks teadmine, et Kilkuts ei tule sugugi mitte Põhja-Lätist, kus kõik lõunanaabrite veoautod pesitsevad, vaid Riiast.

51/52 jagati vastavalt reglemendile kahte erinevasse poolfinaali ja tänu suurele võistlejate arvule polnud need sõidud sugugi mitte ainult vormitäide. Nii mõnigi eeldatatav favoriit oli otse edasipääsuga (ehk 4 esimese hulka jõudmisega) püsti hädas. Aivar Kender sõdis 4. koha nimel päris tõsiselt Margus Viermanniga ja jäi lõpuks napilt peale. Marek Kõbu ei pääsenudki teisest poolfinaalist otse edasi, sest auto kippus plärtsuma ja paukuma ning tal tuli vigade parandus teha B-finaalis.

Finaalis said Olev Helü ja Tarmo Ilves hakkama veel ühe "kõige kõigemaga". Läbi aegade vast mitte, aga hooaja "katuse" meisterdasid esireast startinud mehed küll. Ilves pääses Helüst poole autopikkusega ette, kuid ei jätnud viimasele ruutmeetritki vaba rajapinda. Sellises olukorras kipuvad autod rajale risti minema ja seekord juhtus niimoodi Ilvesega. Järgnes paratamatu: Helü auto nina sattus Ilvese masina kasti alla ja viimane tegi päris täiusliku salto (sportvõimlemise kohtunikud hinnanuks seda 7 punktiga 10-st; 3 läheb maha külili maandumise eest).

Kui Ilves terve nahaga autost välja ronis, kostus algatuseks korralikku võrukeelset vandumist, kuid sellega asi ka piirdus. Rahunenuna leidis mees, et "autosport juba on selline" ega süüdistanud avariis konkurente.

Samal ajal kerisid rajale jäänud mehed Olev Helü juhtimisel oma 12 finaaliringi. Meistrivõistluste üldjärjestust silmas pidades olid jõujooned paigast ära: teisel kohal sõitis Riho Teidla, kolmandal Taavi Pindis, tagantpoolt tulijatest parandasid jõudsalt oma positsiooni Marek Kõbu ja Bruno Leimanis. Teoreetilist kullavõimalust omanud Aivar Kender oli 5. (katkise tagumise rehviga), tema konkurent ja peamine kullasoosik Indrek Järvpõld veel tagapool.

Viimastel ringidel võis Olev Helü juba fotograafidele lehvitada. Teiseks tõusis Marek Kõbu ja tagas sellega Taavi Pindise ees endale meistrivõistluste pronksmedali. Kolmandaks pressis end Bruno Leimanis (avaringi 10. kohalt). Meistrivõistluste kuldmedali võitis Indrek Järvpõld Aivar Kenderi ees.

Veoautodel GAZ 53 ehmatas teise kontrollajaga konkurente Gunnar Roop. Autorallist tulnud kaardilugeja on veokamehi igal hooajal korra-paar kimbutamas käinud (ammustel aegadel ka terveid hooaegu sõitnud) ja tundus, et ka Tääksis on tal oma sõna sekka öelda. Parim kvalifitseeruja selles klassis, nagu arvata võis, oli Aare Teder.

Paraku läks kiiretel meestel esimene poolfinaal nässu. Tedre autol purunes rehv, Kalju Parkeri autol võistelnud Roop oli aga hädas käigukasti ja siduriga.

Teises poolfinaalis startisid nad mõlemad tagareast. Sellest sõidust kujunes 9 võistleja osavõtul ilus etendus, kuid paraku ka natukene dramaatiline. Nii Teder kui ka Roop parandasid usinalt kohta ja jõudsid juba esineliku, mille moodustasid isa-poeg Tammemägid, Mait Mäesaar ja Argo Allik, kannule. Siis jäi aga Roop pidurdamisega hiljaks, sõitis Allikule tagant sisse, lõhkus auto esiosa ja kuigi ta poolfinaali lõpetas, oli päev sellega lõppenud.

Rivi teises pooles pusklesid omavahel Rünno Niitsalu ja Mikk Mäesaar. Niitsaluga juhtus nii, nagu temaga päris mitu korda varemgi on juhtunud - külili. Seekordne intsident toimus aga peakohtunik Jaan Villaku silme all ning tema leidis, et päris vabast tahtest Niitsalu ümber ei läinud; hoopis Mikk Mäesaar oli see, kes reeglite vastu tublisti patustas. Otsus oli karm: Mikk Mäesaar võistluselt diskvalifitseeritud, finaal sõidetakse ja pronksmedal jagatakse ilma temata.

Finaalis oli eeldatav kiireim Aare Teder taas tehnikaga pahuksis ning liidriohjad haaras Sigmar Tammemägi, kel meistritiitel teatavasti juba taskus. Kolmandana sõitnud Mait Mäesaar loovutas oma koha peagi Argo Allikule ning viimane pidas Silver Tammemägiga tõsise lahingu teisele-kolmandale kohale. Oli ka põhjust, sest kes ees see mees – ainult ühele neist pidi jaguma meistrivõistluste pronksmedalit.

Allik üritas ja üritas, kuid kogenud ja rebasena kaval Silver Tammemägi nooremale mehele võimalust ei andud. Kui Allik paar ringi enne lõppu veel väikese sõiduvea tegi, oli selge, et Sigmar Tammemägi ja Mait Mäesaare järel saab tänavu pronksi Silver Tammemägi.

Silver andis mõista, et tegemist võis olla tema viimase ametliku võistlusega – selle hooaja lõppedes läheb kiiver varna.

Veobagisid GAZ 51 oli Tääksis rajal 10 – ilmselt veel üks iseseisva Eesti rekord. Ahti Paaveli juba garanteeritud kulla ja Marek Leegiste suhteliselt kindla hõbeda järel oli siingi väike intriig õhus – kes saab pronksi. Sai selle Igor Kelk.

Vahur Lillmann tõestas finaalsõidus taas, et Indrek Viiburilt laenatud bagiga saab teha kiiret sõitu. Paavel lõpetas esimese ringi esimesena, kuid õige pea leidis sellelt kohalt juba Lillmanni.

Siis keeras aga Lillmann bagi "üle kuudi". Maandus küll ratastele, kuid mootor tegi seepeale koledat lõrinat ja kuna enam suurt midagi enam kaotada ega võita polnud, tuli Lillmann rajalt maha. Finaali paremusjärjestus Paavel, Leegiste, Kelk võrdus ka meistrivõistluste üldjärjestusega.

Veobagide kriisiaastad tunduvad selleks puhuks möödas olevat. Tääksis oli rajal 10 bagi. Kuuldavasti peab tagasitulekuplaane Indrek Viibur ja seda ehk juba uue bagiga. Uus bagi on valmimas ka Lillmannil. Kolm lätlast, eriti Aigars Lizums, näitasid Tääksis, et vahepeal eestlastega suureks veninud tasemevahe on taas vähenemas. Nii et kui mõni mees kiivrit ootamatult varna ei riputa (aga seda pole kuulda olnud), siis järgmisel aastal veel õigeks madinaks läheb.

GAZ 53 veobagidel oli eelmäng põnevam, kui võistlus ise. Etapile registreerus 7 meest, kuid Artis Mikals pakkis asjad juba pärast kontrollsõite. Nagu ka parima kontrollaja saavutanud Arnis Ramats.

Kui esimeses poolfinaalis katkestas ka Janis Kozlovskis, siis tundus, et selle klassi võistlus jääb päris poolikuks. Õnneks ehitasid lätlased vaheajal kolmest katkisest bagist ühe terve kokku ja Kozlovskis sõitis ning võitis ka finaalis. Andrus Tiideberg oli teine ning Kardo Künnapuu kolmas, kohati head kiirust näidanud Tanel Kihulane tuli suitseva mootoriga, kuid neljanda kohaga, rajalt maha.

Meistrikuld selles klassis Andrus Tiidebergile, hõbe Marko Koobakesele ning pronks Janis Kozlovskisele.

Mis saab "krokodillidest" edasi? Omaette elamus oleks kindlasti, kui eestlaste ning lätlaste kõrval oleks mõnel võistlusel joonel ka leedulased, kes lätlaste sõnul väga kiired mehed. Ka Eestisse peaks "krokodille" juurde tulema. Nimede nimetamiseks pole siinkirjutajale voli antud, kuid niipalju võib vihjata, et üks nii veoka kui ka bagi roolis istunud mees juba ehitab autot.
Uudiste arhiiv
Artikli juurde
Subaru Forester 2,0 XE
Varasemad ülevaated
26.10.2023
Tootmiskombinaat Vihur (0)
09.10.2023
Saaremaa ralli 2023 (0)
19.09.2023
Lõuna-Eesti rahvaralli 16.09.23 (0)
Viimati lisatud albumid
Viimati uuendatud albumid
18.02.2024 20:21
Vidzemes Talvekarikas 2024 (1)
18.02.2024 07:49
Rahvaralli " Koeru talv 24" (0)
11.02.2024 19:27
Rally Sarma 2024 (1)
05.02.2024 01:29
Otepaa Talveralli 2024 (3)
22.01.2024 10:06
Rally Aluksne 2024 (4)
Vaata foorumiteemasid
 
Kliki siia
Kliki siia
Kliki siia