Palliku nimeline rändauhind nüüdsest pere valduses

4. detsembril toimus Tallinnas hotellis Salzburg vanade ralliässade koosviibimine, kus Aavo Palliku järeltulijatele anti pidulikult üle tänini Heiki Ohu valduses olnud Aavo Palliku nimeline rändauhind.

Rändauhinda olid austusega vastu vötmas Aavo Palliku poeg Aare Pallik (36), pojapoeg Anthony Gregor Pallik (6) ja tütrepoeg Jan Aleksander Peipman (7).



Ees rändauhinnaga Aavo Palliku lapselapsed. Paremalt: pojapoeg Anthony Gregor Pallik, tütrepoeg Jan Aleksander Peipman. Püsti paremalt: ekipaaži Ohu - Diener mehaanik Enno Enniko, Juhan Anupõld, Vallo Soots, Enno Piirsalu, Tõnu Vunn, Aare Pallik, Heiki Ohu, Georg Valdek, Joel Tammeka, Toomas Diener, Märt Ots, Toomas Putmaker, Andres Ots (Kaspar Koitla kaardilugeja). Foto: erakogu

Aavo Palliku mälestusvõistlused toimusid sügiseti, aastatel 1978-1987 Tallinnas. Igavesti rändavas kristallvaasis olevale hõbedast lilleõie kroonlehtedele graveeriti mälestusvõistluste iga-aastane absoluutarvestuse võitja nimi. Rändauhinna sai esmakordselt enda valdusesse Heiko Ohu aastal 1978. Viimati, 1987. aastal toimunud mälestusvõistluse rändauhind jäi žürii otsusega igaveseks võistluste kolmekordse ja viimase võitja Heiki Ohu valdusesse. Vahepealseil aastail on selle võitnud Vello Õunpuu (1979-1980), Joel Tammeka (1981, 1986), Raido Rüütel (1982) ja Eedo Raide (1984-1985).

Võistlusi korraldati 10 aastat, initsiaatoriteks Aavo Palliku sõbrad, konkurendid ja töökaaslased. Võistluse organisaatoriteks olid Aavo Palliku omaaegne meeskonnakaaslane ja võistluste peakohtunik Priidik Mentaal, töökaaslased tolleaegsest Estoplastist Tõnu Vunn, Rein Saluri, Jaak Tiide, Jüri Kaasik, Tom Eyland, Aare Pernik, Enno Jürima jt. Võistluste peasekretär oli tuntud autospordikohtunik Elvi Merirand. Võistlused avas pidulikult Estoplasti direktor Arvi Aunver.

Sobivat võistluspaika otsiti pikalt. Esimene võistlus peeti endise Pirita Aiandussovhoosi territooriumil, kuid liigpehme raja tõttu otsiti uut kohta. Järgnevad 9 aastat toimusid võistlused Pirita-Kosel, nüüdseks suletud Purde tänava lõigul, mis oli võimas tõus Lasnamäe pangale. Võisteldi sõiduautode mäkketõusus.

Eelsõidud toimusid 650 m pikkusel kruusasel rajal (mäest üles ja alla tagasi). Eelsõitude 12 paremat selgitasid rändkarika võitja 1640 m pikkusel finaalrajal, kus erinevalt eelsõitudest oli tagasipööre viidud Lasnamäe pangal asfaltteel 500 meetrit edasi.

Lisaks endistele ja tegevsportlastele osales alati kogu ralliparemik. Võistlesid legendaarsed motoringrajasõitjad Lembit Teesalu ja Jüri Raudsik, võistluste ajaloo jooksul isegi 3 naisvõidusõitjat.

Kõigist kümnest võistlusest on osa võtnud Aavo Palliku koolivend Heiki Ohu, Jüri Kaasik, enamustest võistlusest Vallo Soots, Joel Tammeka, Aadu Viik, Rein Saluri jpt. Kokku osales mälestusvõistluste ajaloos ligi 170 autosportlast.

Konkurents oli võistlustel kõva. Esimesena Eestis võtsid korraldajad aastal 1982 kasutusele elektroonse ajavõtusüsteemi, finišiaja fikseeris fotosilm. Eriti dramaatiliseks kujunes 1983. aasta finaal, mille võitis Heiki Ohu mõne sajandiksekundiga lähima rivaali ees ning Eedo Raide oli neljas, kaotades kolmandale kohale ühe sajandikuga. Seejärel võitis Raide võistlused kahel järgneval aastal.

Mälestusvõistlused kujunesid rahva seas väga populaarseteks, võidusõidule tuldi kaasa elama isegi Soomest.

---

Mälestuskivi. Foto: erakogu

Rallisõitja Aavo Pallik (s. 13.08.1945) hukkus 31-aastasena treeningul kokkupõrkes veoautoga Lahemaa rahvuspargis, Pedaspea - Tapurla kurvilisel metsateel. Tema poeg Aare Pallik oli tollal 3,5-aastane ja tütar Signe 5-aastane. Õnnetuspaika tähistab mälestuskivi, millele on kirjutatud: "Autosportlase Aavo Palliku viimne finiš 16.06.1977". Ikka on möödujatel kombeks mälestuskivi juures peatuda ja küünal süüdata.

Samasse kanti on teinegi mälestuskivi püstitatud. Ligi 9 km Tallinna poole tähistab mälestuskivi aasta hiljem samuti traagiliselt varalahkunud eduka autosportlase Jaak Tammeka, Joel Tammeka venna, õnnetuskohta. Kivile on Jaagu mälestuseks kirjutatud: "Elu ei hinnata mitte selle pikkuse, vaid sisu järgi" (Seneca).